Migreen on neuroloogiline häire, mida iseloomustavad korduvad peavaluhood, mis on tavaliselt ühepoolsed, pulseerivad ja võivad kesta mitu tundi kuni mitu päeva. Migreenihoogudega kaasnevad sageli muud sümptomid, nagu iiveldus, oksendamine, valgustundlikkus (fotofoobia) ja helitundlikkus (fonofobia). Peavalud võivad olla piisavalt intensiivsed, et takistada igapäevaste tegevuste jätkamist.
Teaduslikult on migreeni täpne põhjus keeruline ja hõlmab geneetilisi, neuroloogilisi, keskkonnaalaseid ja hormonaalseid tegureid. Migreeni peamiseks tunnuseks peetakse ajuveresoonte muutusi, kuid täpne mehhanism ja protsessid, mis põhjustavad migreenihooge, on endiselt intensiivse uurimistöö objektiks.
Täpne migreenihoogude ärahoidmine ja ravi võivad hõlmata ravimeid, elustiili muutusi, triggerite vältimist ning mõnel juhul ka psühholoogilisi ja füsioteraapilisi lähenemisviise. Iga inimese migreenikogemus on unikaalne, ja seetõttu on oluline, et raviplaan oleks individuaalselt kohandatud vastavalt konkreetsele olukorrale ja vajadustele.
Migreeni diagnoosimine
Rahvusvaheline Peavalu Selts (International Headache Society, IHS) on kehtestanud konkreetseid kriteeriume migreeni diagnoosimiseks. Viimane kriteeriumide kogum on avaldatud “Rahvusvahelises Peavalu Seltsi Rahvusvahelises Peavalu Klassifikatsioonis” (International Classification of Headache Disorders, ICHD).
Migreeni diagnoosimise peamised kriteeriumid on järgmised:
A. Vähemalt viis peavalu hoogu, mis vastavad kriteeriumidele B–D
B. Peavaluhoog kestab 4–72 tundi (ilma ravita või ebaefektiivse raviga)
C. Peavaluhoog on vähemalt kaks järgmistest omadustest:
- Ühepoolne lokaliseerimine
- Pulseeriv kvaliteet
- Mõõdukas või raske intensiivsus (takistab päevaste tegevuste jätkamist)
D. Peavaluhooguga kaasnevad vähemalt üks järgmistest:
- Iiveldus ja/või oksendamine
- Valgustundlikkus (fotofoobia) ja helitundlikkus (fonofobia)
E. Mitte kõik peavalud ei ole migreenihood.
F. Vähemalt viis peavaluhoogu vastavad kriteeriumidele A–D (kui need on lühemad, siis tuleb diagnoosida võimaliku migreeniga).
On oluline märkida, et see on üldine ülevaade ja diagnoosimise täpsemaks hindamiseks tuleks konsulteerida tervishoiuprofessionaaliga, eelistatavalt neuroloogiga, kes saab põhjalikumalt uurida patsiendi sümptomeid ja anamneesi.
Millised on sagedasemad migreeni triggerid?
On oluline märkida, et järgnevad triggerid võivad olla individuaalsed, ja mitte kõik migreenihaiged ei reageeri samadele teguritele. Migreenihoogudele kalduvatel inimestel võib olla kasulik pidada päevikut, et jälgida ja tuvastada isiklikke migreeni triggerid ning seejärel proovida neid vältida või vähendada.
Toiduained: Teatud toiduained võivad põhjustada migreenihooge. Näiteks võivad šokolaad, punane vein, kõvad juustud, kofeiin ja kunstlikud magusained olla mõne inimese jaoks probleemsed.
Muutused une rütmis: Liiga palju või liiga vähe und võib käivitada migreenihooge. Regulaarne uneaeg ja une kvaliteet on olulised migreeni ärahoidmisel.
Stress ja emotsionaalsed tegurid: Stress, ärevus ja emotsionaalne pingestatus on sageli seotud migreenihoogudega.
Hormonaalsed muutused: Naistel võivad hormonaalsed muutused seotud olla migreenihoogudega, eriti menstruaaltsükli ajal või menopausi ajal.
Ilmamuutused: Mõned inimesed on tundlikud ilmastiku muutuste suhtes, eriti äkilise temperatuuri languse, kõrge õhurõhu või niiskuse suhtes.
Eredad valgused ja tugevad lõhnad: Eredad valgused, tugevad lõhnad (nt parfüümid või suits) võivad mõnel inimesel käivitada migreenihooge.
Füüsiline aktiivsus: Intensiivne treening või muud füüsilised tegevused võivad mõnedel inimestel põhjustada migreenihooge.
Dehüdratsioon: Ebapiisav vedelikutarbimine võib mõjutada migreeni esinemissagedust.
Muutused keskkonnas: Erinevad keskkonnategurid, nagu müra, heitgaasid või õhusaaste, võivad olla mõnedele inimestele migreeni triggeriteks.
Massaaž ja migreen
Mõned uuringud toetavad massaaži positiivset mõju migreeni sümptomite leevendamisel. Massaaž mõjutab keha füsioloogilisi protsesse, sealhulgas vähendab lihaspingeid ja aktiveerib vereringet, neid mehhanisme on seostatud migreeni tekkega. Mõned peamised punktid, kuidas massaaž saab migreeni puhul abiks olla:
Lihaspinge leevendamine: Migreenihoogude ajal võivad kaela- ja õlapiirkonnas esinevad lihaspinged olla leevendatavad massaaži abil. Massaaž aitab lõdvestada pinges lihaseid, mis võivad olla seotud migreenihoogude vallandamisega.
Vereringe parandamine: Massaaž suurendab verevoolu ja hapnikuvarustust keha erinevates piirkondades, sealhulgas peas. See aitab vähendada veresoonte kokkutõmbumist, mis võib mängida rolli migreeni tekkes.
Stressi ja ärevuse vähenemine: Massaaž aitab vähendada üldist stressi ja ärevust, mis on mõnedel inimestel migreenihoogude vallandajad.
Parimad massaažitehnikad migreeni leevendamiseks:
Pea, kaela ja õlgade massaaž: Õrn ja rahustav massaaž pea, kaela ja õlgade piirkonnas aitab lõdvestada pinges lihaseid, mis võivad migreenihoogusid põhjustada või süvendada.
Aroomimassaaž: Mõned inimesed leiavad, et aroomiteraapiaga kaasnev massaaž võib olla tõhus. Rahustavad eeterlikud õlid, nagu lavendel või piparmünt, aitavad lõõgastuda ja leevendada stressi.
Akupressuur: Akupressuur hõlmab teatud punktide masseerimist kehal, et stimuleerida energia voolu. Mõned inimesed kogevad akupressuuri kasu, eriti pea ja näo piirkonnas.
Näomassaaž: Õrn näomassaaž aitab leevendada pingeid näo lihastes, mis võivad mõnel juhul olla seotud migreenihoogudega.
Kaela venitus- ja lõdvestustehnikad: Kaela venitus- ja lõdvestustehnikad aitavad vähendada kaela pinget, mis võib olla seotud migreenihoogudega.
*Massaaži intensiivsus ja meetodid varieeruvad vastavalt isiku tervislikule seisundile, ja mõnel juhul võib intensiivne massaaž isegi süvendada sümptomeid, seega on tähtis massaažiseansi jooksul anda ausat tagasisidet oma enesetunde kohta.
