Massaaži mõju ajukeemiale.
Massaaž on iidne teraapia, mida praktiseeritakse üle maailma mitmel erineval viisil ja eesmärgil. Selle mõju kehale ja vaimule on alati olnud märkimisväärne. Viimasel ajal on hakatud rohkem uurima, kuidas massaaž võib mõjutada meie ajukeemiat ja vaimset tervist. Uuringud on näidanud, et massaaž suurendab õnnehormoonide, nagu serotoniini ja dopamiini, taset ning vähendab stressihormoonide, nagu kortisooli ja adrenaliini, taset. See tähendab, et massaaž mitte ainult ei paranda teie meeleolu, vaid ka aitab ennetada ja vähendada depressiooni, ärevust, unehäireid ja kroonilist valu.
Kuidas massaaž mõjutab ajukeemiat?
Massaaž stimuleerib naharetseptoreid, mis edastavad signaale seljaajule ja ajule. Need signaalid aktiveerivad aju piirkondi, mis vastutavad heaolutunde, rahulolu ja lõdvestuse eest. Samuti pärsivad nad aju piirkondi, mis on seotud stressi, ärevuse ja valu tajumisega. Massaaž mõjutab ka hormonaalset tasakaalu, suurendades endorfiinide, serotoniini ja dopamiini tootmist ning vähendades kortisooli ja adrenaliini tootmist.
Endorfiinid on looduslikud valuvaigistid, mis tekitavad eufooriatunnet. Serotoniin reguleerib meeleolu, une-ärkveloleku tsüklit, söögiisu ja seksuaalsust. Dopamiin on seotud motivatsiooni, naudingu ja õppimisega.
Kortisool ja adrenaliin on stressihormoonid, mis valmistavad organismi ette võitle-või-põgene reaktsiooniks.
Stressi leevendamine
Stress on tänapäeva kiire elu lahutamatu osa ja see võib avaldada kahjulikku mõju nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele. Massaaž aitab stressi leevendada mitmel viisil. Üks neist on lõõgastumise sügavus, mida massaaž võimaldab saavutada. Massaažiseanss käivitab kehas lõdvestumiseks endorfiinide ja oksütotsiini vabanemise, mis on looduslikud ‘õnnehormoonid’. Need hormoonid vähendavad stressihormoonide taset, ning aitavad vähendada ärevust ja pingeid. Uuringud on näidanud, et regulaarne massaažiseanss võib oluliselt vähendada stressi ja selle negatiivseid mõjusid ajule.
Meeleolu tõstmine
Massaažil on ka selge seos meeleolu parandamisega. Kehaline kontakt ja rahulik keskkond massaažiruumis aitavad vähendada ärevust ja depressiooni. Massaaž suurendab serotoniini ja dopamiini taset ajus, mis on seotud heaolutunde ja õnnetundega. Need keemilised ühendid mõjutavad meie meeleolu positiivselt ning aitavad võidelda depressiooni ja ärevuse vastu. Mitmed uuringud on näidanud, et regulaarne massaažis käimine võib vähendada depressiooni sümptomeid ja suurendada üldist rahulolu.
Valu vähendamine
Massaažil on ka oluline roll valu vähendamisel. Valu tajumine on tihedalt seotud ajukeemiaga, eriti neurotransmitteritega, mis edastavad valusignaale. Massaaž suurendab endorfiinide ja serotoniini taset, mis aitavad vähendada valusignaale ja suurendada valutaluvust. Seetõttu on massaaž eriti kasulik kroonilise valu all kannatavatele inimestele ning aitab neil vähendada sõltuvust valuvaigistitest.
Tervisliku ajukeemia edendamine
Lisaks eelnevalt mainitud kasudele aitab massaaž kaasa ka parema verevarustuse tagamisele ajus. Paranenud vereringe suurendab hapniku ja toitainete jõudmist ajurakkudeni, mis parandab kognitiivset funktsiooni, mälu ja keskendumisvõimet. See omakorda võib aidata vähendada dementsuse ja Alzheimeri tõve riski.
Millised on massaaži eelised ajukeemiale?
- Parandab meeleolu ja enesetunnet
- Vähendab stressi ja ärevust
- Parandab unekvaliteeti ja vältida unetust
- Suurendab energiataset ja keskendumisvõimet
- Vähendab depressiooni sümptomeid
- Leevendab kroonilist valu ja põletikku
- Tugevdab immuunsüsteemi
- Parandab vereringet ja lümfisüsteemi toimimist
- Lõdvestab lihaseid ja liigeseid
- Parandab naha seisundit
Lähemalt neurotransmitteritest ja stressihormoonidest
Endorfiinid, serotoniin ja dopamiin
Endorfiinid on looduslikud valuvaigistid, mis tekivad siis, kui me oleme füüsiliselt aktiivsed, naerame, armume või saame positiivset tagasisidet. Endorfiinid tekitavad eufooriat, rahulolu ja kergendustunnet ning aitavad leevendada stressi ja ärevust. Endorfiinide tase on kõrgeim siis, kui me oleme õnnelikud, rõõmsad ja rahulolevad.
Serotoniin on neurotransmitter, mis reguleerib meie une-ärkveloleku tsüklit, söögiisu, seksuaalsust ja enesekindlust. Serotoniin tekib siis, kui me tunneme end turvaliselt, armastatult ja hinnatult. Serotoniin tekitab rahu, tasakaalu ja stabiilsuse tunde ning aitab vältida depressiooni ja ärrituvust. Serotoniini tase on kõrgeim siis, kui me oleme õnnelikud, rahulikud ja enesekindlad.
Dopamiin on neurotransmitter, mis stimuleerib meie õppimist, mälu, keskendumist ja loovust. Dopamiin tekib siis, kui me saavutame oma eesmärke, avastame midagi uut või naudime midagi meeldivat. Dopamiin tekitab elevust, entusiasmi ja huvi ning aitab motiveerida meid tegutsema ja püüdlema. Dopamiini tase on kõrgeim siis, kui me oleme õnnelikud, uudishimulikud ja innukad.
Mõned näpunäited, kuidas hoida neurotransmitterite taset optimaalsena
Tee regulaarselt sporti või muud füüsilist tegevust, mis paneb sind higistama ja tõstab pulssi. See vabastab endorfiine ja parandab sinu tuju.
Söö tervislikult ja tasakaalustatult ning väldi liigset suhkru-, alkoholi- ja kofeiinitarbimist. Need ained võivad häirida sinu serotoniini tootmist ja põhjustada meeleolumuutusi.
Sea endale realistlikke eesmärke ja tähistada nende saavutamist. See suurendab sinu dopamiini taset ja annab sulle eduelamuse.
Otsi uusi väljakutseid ja õpi midagi uut. See stimuleerib sinu dopamiini retseptoreid ja suurendab sinu loovust.
Ole sotsiaalne ja suhtle inimestega, kes sind toetavad ja armastavad. See tõstab sinu serotoniini taset ja teeb sind enesekindlamaks.
Naera palju ja leia huumorit igas olukorras. See vallandab endorfiine ja aitab sul lõõgastuda.
Kortisol ja adrenaliin
Kortisool ja adrenaliin on kaks hormooni, mis on seotud stressireaktsiooniga. Need hormoonid vabanevad neerupealiste poolt, kui organism tunneb ohtu või ärevust. Kortisool ja adrenaliin mõjutavad mitmeid keha funktsioone, nagu südame löögisagedus, vererõhk, veresuhkur, ainevahetus ja immuunsüsteem. Nende hormoonide eesmärk on valmistada organism ette võitluseks või põgenemiseks, suurendades energia ja jõu taset.
Kortisool ja adrenaliin on kasulikud lühiajalise stressi korral, kuna need aitavad organismil toime tulla ohtlike või keeruliste olukordadega. Kuid pikaajaline või krooniline stress võib põhjustada nende hormoonide liigset tootmist, mis omakorda võib kahjustada tervist.
Liigne kortisool ja adrenaliin võivad põhjustada järgmisi probleeme:
Südame-veresoonkonna haigused: Kortisool ja adrenaliin suurendavad südame löögisagedust ja vererõhku, mis võivad kahjustada südant ja veresooni. Pikaajaline stress võib suurendada südameataki, insuldi ja hüpertensiooni riski.
Diabeet: Kortisool ja adrenaliin tõstavad veresuhkru taset, et anda organismile rohkem energiat. Kuid kui see protsess on liiga sageli või liiga kaua aktiveeritud, võib see häirida insuliini tootmist ja tekitada insuliiniresistentsust. See võib viia diabeedi tekkeni või halvendada olemasolevat diabeeti.
Närvisüsteemi häired: Kortisool ja adrenaliin mõjutavad ka aju ja närve, eriti hüpotalamuse, hüpofüüsi ja amügdala piirkondi. Need piirkonnad reguleerivad emotsioone, mälu, motivatsiooni ja õppimist. Liigne stress võib põhjustada ärevust, depressiooni, unehäireid, mäluhäireid ja kognitiivset langust.
Immuunsüsteemi nõrgenemine: Kortisool ja adrenaliin pärsivad immuunsüsteemi aktiivsust, et vältida põletikku ja allergiat. See on kasulik lühiajalise stressi korral, kuid kui see kestab liiga kaua, võib see vähendada organismi vastupanuvõimet infektsioonidele ja haigustele. Liigne stress võib suurendada nakkushaiguste, autoimmuunhaiguste ja vähktõve riski.
Seega on oluline õppida juhtima oma stressitaset ja vältima kortisooli ja adrenaliini liigset tootmist.
Mõned viisid selleks on:
Lõõgastumine: Lõõgastumine aitab vähendada stressihormoonide taset ja taastada keha tasakaalu. Mõned lõõgastumismeetodid on meditatsioon, jooga, hingamisharjutused, massaaž ja muusika kuulamine.
Füüsiline aktiivsus: Füüsiline aktiivsus aitab vabastada endorfiine, mis on looduslikud valuvaigistid ja meeleolu parandajad. Füüsiline aktiivsus aitab ka põletada liigset energiat, mis on seotud stressiga.
Sotsiaalne tugi: Sotsiaalne tugi aitab vähendada stressi, jagades oma muresid ja tundeid teistega. Sotsiaalne tugi aitab ka luua positiivseid suhteid, mis annavad elule mõtte ja eesmärgi.
Tervislik toitumine: Tervislik toitumine aitab reguleerida veresuhkru taset ja hoida keha tugevana ja vastupidavana.
Piisav uni: Piisav uni aitab taastada keha ja aju funktsioone, mis on stressi all kannatanud. Piisav uni aitab ka parandada meeleolu, mälu ja keskendumisvõimet. Piisav uni tähendab umbes 7-9 tundi ööpäevas, regulaarset magamaminekut ja ärkamist ning rahulikku magamiskeskkonda.
Seos emotsioonide ja autoimmuunhaiguste vahel.
Autoimmuunhaigused on seisundid, kus immuunsüsteem ründab oma keha kudesid ja organeid, põhjustades põletikku, valu ja kahjustusi. Autoimmuunhaiguste hulka kuuluvad näiteks reumatoidartriit, luupus, psoriaas, kilpnäärme alatalitlus ja diabeet. Autoimmuunhaigused on sageli kroonilised ja võivad oluliselt mõjutada inimese elukvaliteeti.
Kuigi autoimmuunhaiguste täpne põhjus pole teada, on leitud, et nende tekkimisel ja kulgemisel on oluline roll emotsioonidel. Emotsioonid on meie keha ja meele reaktsioonid erinevatele sündmustele, olukordadele ja mõtetele. Emotsioonid võivad olla positiivsed (näiteks rõõm, armastus, lootus) või negatiivsed (näiteks kurbus, viha, hirm). Emotsioonid mõjutavad meie füsioloogiat, hormoone, närvisüsteemi ja immuunsüsteemi.
Negatiivsed emotsioonid võivad põhjustada stressi, mis omakorda võib nõrgestada immuunsüsteemi ja suurendada põletikku. Stress võib olla äge (lühiajaline) või krooniline (pikaajaline). Äge stress võib olla kasulik, sest see aktiveerib meie “võitle või põgene” reaktsiooni, mis aitab meil toime tulla ohtlike või keeruliste olukordadega. Krooniline stress aga on kahjulik, sest see hoiab meie keha pidevas häireseisundis, mis kurnab meie ressursse ja häirib meie tasakaalu.
Krooniline stress võib tekitada või süvendada autoimmuunhaigusi mitmel viisil. Esiteks võib stress mõjutada geneetilist väljendust ehk seda, kuidas meie geenid töötavad. Teatud geenid on seotud immuunsüsteemi reguleerimise ja põletiku vähendamisega. Stress võib neid geene alla suruda, mis tähendab, et immuunsüsteem muutub üliaktiivseks ja ründab oma keha. Teiseks võib stress mõjutada soolestiku mikrofloorat ehk seda, millised bakterid elavad meie seedetraktis. Soolestiku mikrofloora on oluline meie immuunsüsteemi tervisele, sest see aitab meil seedida toitu, toota vitamiine ja hävitada patogeene. Stress võib muuta soolestiku mikrofloora koostist ja tasakaalu, mis võib põhjustada soole lekkimist ehk seda, et soole seina läbilaskvus suureneb ja bakterid ning toksiinid pääsevad vereringesse. See võib omakorda vallandada immuunsüsteemi reaktsiooni ja põletikku. Kolmandaks võib stress mõjutada hormoone nagu kortisool ja adrenaliin. Kortisool on hormoon, mis aitab meil stressiga toime tulla, vähendades põletikku ja reguleerides veresuhkru taset. Adrenaliin on hormoon, mis aitab meil kiiresti reageerida ohtudele, suurendades südame löögisagedust ja vererõhku. Stress võib põhjustada nende hormoonide taseme tõusu või langust, mis võib häirida nende normaalset funktsioneerimist ja mõjutada immuunsüsteemi.
Positiivsed emotsioonid võivad seevastu aidata ennetada või leevendada autoimmuunhaigusi. Positiivsed emotsioonid võivad vähendada stressi, parandada meeleolu, tugevdada immuunsüsteemi ja vähendada põletikku. Positiivsed emotsioonid võivad olla seotud ka tervislike eluviisidega, nagu hea toitumine, piisav uni, füüsiline aktiivsus ja sotsiaalne toetus. Need tegurid võivad samuti aidata hoida immuunsüsteemi tasakaalus ja kaitsta meid autoimmuunhaiguste eest.
Seega on emotsioonide ja autoimmuunhaiguste vahel tugev seos, mis võib olla nii kahjulik kui ka kasulik. Oluline on teadvustada oma emotsioone ja õppida neid juhtima, et vähendada negatiivset mõju ja suurendada positiivset mõju oma tervisele. Selleks võib kasutada erinevaid tehnikaid, nagu meditatsioon, hingamisharjutused, positiivne mõtlemine, enesehooldus, nõustamine ja teraapia. Emotsioonide tundmine ja väljendamine on oluline osa meie heaolust ja aitab meil elada täisväärtuslikku ja tervislikku elu.
TULE MASSAAŽI!
